Puhkus

Puhkan kõigest jõust. Ometi kord viimaks magusad hetked oma aiaga kahekesi...noh selles mõttes, et pole vaja teha hädavajalikke töid (need on lihtsalt tehtud), vaid aega jätkub ka meelisklemiseks umbes selles laadis, et...kui ma peenraääred esteetiliselt vaadeldavaks laon (siiani pole olnud ei aega ega materjali), siis võiks ju (lihtsalt pulli pärast) teha vabale platsile pinnakattetaimedega ühe installatsiooni elevant-päkapikuisanda ja teiste kummaliste kivide osavõtul. Oli tõeline rõõm üleeile nad kõik ka peenraäärtest välja kangutada, kuhu nad ajutiselt (umbes kuueks aastaks, irw:)ehituse ja muude kataklüsmide eest ära olid pandud.
Ja veel...ma ei mõista miks pole ma varem oma aeda liiliaid toonud. Nad on umbes peaaegu sama vaheldusrikkad kui...hmh...koeratõud. On pisikesi ja madalaid, kõrgeid, pakse, kõhnu, valgeid, roosasid, kollaseid, punaseid...siis ülilõhnavaid, vähemlõhnavaid ja lõhnatuid. Mõtlesin, et piisab paarist valgest ja roosast, kuid olen nüüd täiesti liiliate lummuses. Just eile kohtasin üht, kes lõhnas nagu roos. Olen trehvanud tulpi ja nartsissi, kelle lõhn meenutab roosi oma, kuid liiliast poleks midagi sellist osanud küll oodata. Ei pea vist lisama, et ka värv oli täiesti vapustav maheroosa - umbes nagu pleekinud virsik.