Vesine

Hommik oli vesine. Vesine muru, vesised õied, kõik metsikult vesine ja uudistes räägiti veelkord millistel tänavatel Tallinnas ikka veel uputab.
Peenardel oli kolmepäevase valamise tulemusel liiv välja pestud ja pealmiseks jäänud. Liiva meil on. Vaatasin, et ega liiva seas äkki kulda ei ole. Ei olnud. Kus nüüd meil see kuld...
Erilisi lamandumisi ei täheldanud, aga monarda oli ainukesena pikali. Monarda, kes tavaliselt suudab igas olukorras kenasti püsti jääda. Sidusin üles.
Rõõmu tegi äsjapuhkenud tumepunane suure õiega päevaliilia kuuskede juures ja teine aprikoosikarva deutsia kõrval. Eks see väikestest taimedest kasvatatud päevaliiliate wärk ole kah umbes nagu kullasõelumine. Mõnest tuleb tõesti kaunitar.
Roog-sinihelmikas viskab pikkust. Kas ta suudab kuuseheki kõrval kahemeetriseks kasvada? Kui ei, siis tuleb kohta vahetada.
Õue ei taha enam tagasi minna, kõik ujub ja peenras võib botiku ära kaotada.
Ainuke hea asi tänases läbiligunenud maailmas on see, et meie bändi eilne kontsert läks eile mõnnalt ja sellest on isegi juba video üles pandud. Oeh, nii ilus oli.:)
Ega minagi kade ole, video leiab You Tubest kui panna otsingusse Söepõletajad.:)