Tänahommikune pilk peenardele üllatas. Hoolimata temperatuurist mõjub kevadvihm ikka kevadvihmana ja aknaalusele peenrale oli tekkinud roheline umbrohuvina. Tegelikult...kui mõtlema hakata, külvad lilleseemned, ootad, millal nad idanevad, kastad, katad ja potitad, vahepeal tuleb tigu, teeb amps või võtavad kevadised öökülmad. Ja seda lilletaime ei ole enam. Aga umbrohi ilmub ühe ööga. Ja selleks ei ole muud vaja kui jääkristallidega segatud vett taevast mai esimeses pooles. Kõik. Ja juba alustavad umbrohud kasvumaratoni.
Kahjuks on umbrohuks osutunud ka hardalt aeda taritud ja hellalt hoitud tanguudi kobarpea. Sügavalt maa alt ilmuvad ikka ja jälle uued jämedad võrsed ja mul on kuri kahtlus, et ega ma tast enne lahti ei saa kui kogu selle peenra läbi kaevan. Samas nii sümpaatne taim. Ilus, lõhnab hästi, meetaim ja puha. Mesilamaale ei söanda ka viia, käitub nagu invasiivliik. Õnneks seemnest siiski ei levi.
Täna istutasin oma aia hädalised ära, homme siis tõistre pojengid, idamagunad ja roniroosi teise osa minemakolimine.
Oma koha kompostipeenras said tervelt aasta koera terrori all kannatanud puishortensia ja jaapani ebaküdoonia. Mul lihtsalt ei olnud varem kohta. Nüüd peaks nad üsna häppid olema, seal on valgust, rammu...ning, hmh... keegi ei kuse pähe.
Tõin ära ka kaks hostat Üks nimetu ja teine "Halcyon" ning istutasin "Sun Poweriga" ühele joonele.
Et kuulutada vegetatsiooniperiood tõeliselt käimaläinuks, siis istutasin ka moosesepõõsa ümber. Kuna "Kiviktaimlakolmnurk" läheb likvideerimisele, siis kolin sealt vaikselt minema. Moosesepõõsas sai vanaaegse roosi tiiva alla kena tuulevaikse koha.
Tõin murust kompostipeenrasse kosuma ka musta leedri poja, kes seal üsna depressiooni oli langenud. Usun, et peaaasjalikult traumade tõttu. Kuna tegu on tundliku ja külmahella taimega, siis olgu tal hea rahulik koht kahe maja vahel.
Esialgne ahvivaimustus absoluutselt kõige vastu mis maa seest välja kasvab hakkab vaikselt võtma kindlamaid piirjooni. Istun endiselt sügavalt hostades, kuid kalduks meeleldi ka iiriste suunas. Kuid...kuna meie aia muld ei ole iiriste kasvatamiseks just kõige sobivam, siis on tekkinud uus tugev tõmme heledate liiliate vastu.
Noh...ja siis veel kõik need ilupõõsad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment