Ikka see tõeline, põletav, ere...mitte läbi udupilvede muljutud hajusvalgus. Kevadadoonise õied on pilves ilmaga täiesti ühemõtteliselt kinni ja ka muu kasvumürin aias võttis jaheda pärast hoo maha.
Mis võibolla polegi väga paha, sest mu kompostipeenar ei ole ikka veel valmis ja kindla elukohata aiaasukad on veel üsna mitu. Mida väiksemad taimed, seda lihtsam istutada.
Kõige mürakam on aktiniidia. Ei teagi kuidas ma ta aia küljest lahti kangutan. Juur ei pidavat aktiniidial suur olema. Saab näha.
Päike. Aasta kõige ilusam aeg. Kased on rohelises hämus ja ma arvan, et esimesed toomingaõied töökoha õue peal avanevad täna.
Aias õitsevad lõhnav kannike, kevadadoonis, kerapriimula, kaks aedpriimulat, varased nartsissid, mininartsissid, sinililled ja brunnera `Mr. Morse` (hõbedased lehed, valged õied). Täna avavad õied suur valge trompetnartsiss ja poest toodud nartsiss `Salome`, kes peaks olema roosa trompetiga. Kui tema lõhn peaks roosi meenutama, siis me oleme juba varem kohtunud. Kasemetsa aias kasvas roosa trompetiga roosilõhnaline nartsiss, aga õielt kolmandiku võrra väiksem.
Friday, May 6, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment