Etendus

Kui mul TÕESTI hetkel midagi teha ei ole, siis ma vaatan aknast välja. On üks teatud aken, mille juures istudes võib näha talvel kümme minutit lund, tuisku, päiksetõusu, sügisel vihma ja tinaseid taevaid, kevadel võililli ja päikest, aga ka täiesti ootamatult tunnistajaks sattuda hoopis põnevamatele looduspiltidele.
Aeg: keskpäev, päike sirab taevas, kevad, rohelus. Taamal taustaks väike välu, kus kasvavad suured kuused, esiplaanil väike muruplatsike võililledega. Võilillede vahel (otse akna all) taarub megaasjalik kuldnokk. Tegu on toitu otsiva pereisaga. Rüü küütleb meeskuldnoka paraadvärvides (tuhm kuld, must samet), aga peod on peetud ja kuskil ootab pesatäis järglasi süüa. Isand kahlab asjalikult rohus ning on kõige tähelepanuga keskendunud maapinnale. Ta peab jahti.
Iga natukese aja tagant lööb ta noka maasse ja kugistab. Elementaarne, et kõigepealt tuleb endal kõht täis süüa. Pikk päev veel ees.
Tagaplaanil liiguvad rohus kaks saledat halli lindu. Määrata ma neid ei oska, aga nad on halli-pruuni kirja ja kah umbes kuldnoka mõõtu. Ilmselt mingid rästad. Nende liikumisviis erineb asise kuldnoka omast nagu öö päevast, sest nad liiguvad äkiliste kiirete tippimissammudega ning paarike meenutab seetõttu kangesti elatanud tangoõpetajate paari. Sellised kõhnad, närvilised, mustaverd ja pika kaelaga. Tegelikult otsivad nad samuti toitu, kuid nende liikumisstiil ja olemus on hoopis teistsugused
Lavale hüpleb heatujuline orav. Orav on siuke matšo. Lihaseline ja lohakalt heatujuline jurakas. Orav lehvib natuke murul siia-sinna ja kaob siis kuskile kuuskede tüvede vahele ära.
Kuldnokaisand on esiplaanil mingil uruelanikul sabast kinni saanud ja sikutab. Paistab, et pettumus. Lind tammub tükk aega veel selles kohas ja taob nokaga maad, kuid magus suutäis on läinud.
Sel ajal kui kuldnokk jahti peab, rullub taamal lahti terve draama: orav potsatab ebaväärikalt puu otsast murule, üks tangotajatest tutis kinni, teine kargab rohus nende ümber ja sõimleb raevunult. Orav põgeneb käkaskaela, teda kordamööda pikeeriv maruvihane paarike kannul. Paistab, et asi on tõsine. Linnud elavad kuskil seal kuuskede otsas ja orav käis tõenäoliselt nende pesa kallal. Pisinäriline pole teatavasti üldse mingi süütu pähklipugija, vaid tõeline omnivoor. Kui munad on juba koorunud, siis ei ütle röövretkele tulnud orav ka linnupoegadest ära.
Kuldnokk ei tee muust maailmast endiselt üldse välja ja on kogunud noka vahele juba mitu ussi või tõuku. Vahepeal pudeneb üks maha ja isand püüab seda süvenenult üles nokkida, nii, et keegi saagist kaotsi läheks. Taamal toimuvad sündmused ei huvita teda mitte vähemalgi määral.
Ja minul on kahju, et mul fotokat käepärast pole. Aga see on jumala normaalne. Peaaegu alati kui midagi huvitavat juhtub, on fotokas kusagil mujal.:)