Seoses jahedamate ilmade tulekuga on ka kasse toas rohkem näha. Kui Härra Tibu on täiesti avalikult vallutanud diivani ja plaasterdab kohe igaühe, kes sinna juhtub, siis Muri käitub teisiti. Tema on midagi peenemat kui sülekass ja talub inimesi üldse vaid siis kui nad konserve avavad või neil on laual suur taldrik lihaga. Ka Muri on tuppa sooja imbunud, ning lebab väikeses vähemärgatavas hunnikus klaveri peal. Kui lähemale minna, siis ilmub Muri pilku glamuurset tüdimust ja krahvinnalikku põlgust. Ma ei teagi kumba rohkem on, aga kui talle pai teha või mis veel hullem - nina kiuslikul kombel vastu Muri krudisevalt puhtaks küüritud kasukat panna, siis hakkab ta kohe mõttes sekundeid lugema. Kui sa pole umbes 15 sekundi pärast "tema kasuka mõnitamist" lõpetanud, siis tõuseb ta püsti ja kõnnib minema. Käigul jälestuse märgiks mõnda käppa raputades. Jõudnud üksildasse paika, võtab ta ette korraliku suurpuhastuse. Omavahel öeldes, kui Muri nii kuninglikult ei käituks, siis käpitaks teda üldse poole vähem. Kellelgi ei ole ju igaval pärastlõunal ometi midagi väikese etenduse vastu.:)
Aga nüüd lähen tagasi oma igavat pärastlõunalt jätkama. Lõim sai otsa ja käärisin uue. Panen seda telgede peale. 20 meetrit ja 246 lõime, tavaline kogus, millest peaks jaguma kuni jõuludeni.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment