Hommikul lendas kollaste leebete taru ees "stinger" - ehk vapsik ja passis saaki. Vapsik on 4 korda suurem kui mesilane, haarab mesilase õhust lõugade vahele, et see siis pessa söögiks viia. Läksin ja lõin ta maha. Selle loo lõpp.
Olen alati arvanud, et mesilased ei märka seda ohtlikku kiskjat või ei pea teda ohuks.
Alatasa tolgendab meil taru ees õhus mõni "stinger", siis võtab üks meist selle kurika moodi asja ja nätaki! Mesilaste poolset reageeringut ei ole ma seni täheldanud.
Lõuna ajal märkasin kollaste leebete taru ees mesilasemütakat. Mida seal sebitakse?
Läksin lähemale ja nägin mütaka seest vilksamas midagi eriti erkkollast. Veel üks vapsik! Ta oli astmelaual pikali maas, mesilased ronisid vihaselt röövli peal, muudkui kiskusid ja suskasid. Lõpuks sikutati ta eemale rohu sisse ja jäeti sinna kõõksuma. Vana oli vintske. Pole teada mitu nõela vapsik rüseluses sisse sai, aga ilmselgelt oli see putuka motoorikale pärssivalt mõjunud ja tiivad enam tööle ei hakanud. Ka jalad astusid kuidagi vales järjekorras ja kaks neist olid veidi lühemad. Sellest hoolimata otsustas vapsik jala koju minna. Siis sekkus saatus. Pole vist vaja mainida, et see ei olnud armuline.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment