Tegelikult on veel lootust osa mesilasi päästa, sest ellu jäänud mesilased kinnitusid all toas ahju külge sülemisse ja Pokumees läks täna neid kasti ajama. Paistab olevat rahulik kultuurpere. Osadel mesilastel on seljal kollane täpp. Nii et märgistatud. Aga miks? Kes? Väga kaugelt ei ole nad tulnud, sest sülem ei lenda määratute vahemaade taha.
Õhtul: Pokumees laekus kahe kastitäie mesilastega. Kõik asjaosalised olid tahmased ja surmani väsinud. Korstnaperest olid elule päästetud umbes pooled. Kas ka ema pääses, seda veel ei tea. Sama päeva õhtul said nad Kasemetsas oma taru, kaheksa kärjeraami ja pütitäie suhkrusiirupit. Kaheksat raami nad päriselt veel katma ei ulatunud. Seitsmeraamiline pere, ütles Pokumees, muidugi juhul, kui neil on ema. Oli ka plaan lohutuseks neile kõrvalttarust üks haudmeraam anda, kuid sügisel on tumemesilased väga kiivalt oma vara kaitsmas. Ka olid ilm ja kellaaeg taru avamiseks mitte eriti soodsad ning suurema lamendi vältimiseks jättis Pokumees selle mõtte katki.
Kui peres ema ei ole, siis see selgub üsna pea. Sel juhul tuleb mõne emadekasvataja jutule minna.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment