Teise silmas näeb pindu, enda silmas...Nojah, see ei ole vist kõige sobivam vanasõna olukorra lahtiseletuseks. Sobiks ka see: Kingsepp käib paljajalu ja aiakujundaja peenrad elavad oma elu.
Hmh...eriti hakkab see silma sügisel, kui kõik on aias kasvanud nii nagu tahtsid ja nii suureks nagu tahtsid. Rääkimata koera valduses olevast eesaiast.
Pagana aeglaselt tuleb see ilusate vaadete tegemine. Mis seal tahtagi kui alles eelmine suvi oli käsil viimaste hunnikute likvideerimine (ehitusjäägid).
Sel suvel koristasin eesaias ära koera porise jooksuraja, mis viis maja taha (Mis kurat seal maja taga toimub!!!)ja tekitasin eesaeda Muru. Samuti õnnestus maja vundamendiga piirnev 50cm laiune riba vormistada paeklibust teerajaks, mille kallal eile oli lausa puhas rõõm nakitseda. Päris valmis veel ei saanud, õhtu tuli lihtsalt peale.
Maja taha ehitab Pokumees küttepuude katusealust, kuhu mahub terve talve küte. Samas saab lahti ka viimasest ehituspuidu jääkide hunnikust ja kasulikult paika panna eterniidi. Selles väikses nurgakeses, kus minu tagamaadel elab Korraarmastus, oli eile umbes selline rõõmujämmar nagu suvel Hispaanias kui see jalgpallis hollandlastele ära tegi.:) Mitte, et ma mingi korrafriik oleks või (jumal hoidku!)...aga mingi elu seal minu siiraks üllatuseks siiski on.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment