Tõin väikese kikkapuu jaapani ja amuuri sirelite tihnikust välja ja eksponeerisin teiste ümmarguste mütakate akordis, mis verandatrepile ära paistab. Kevadel oli see nn paraadnurk üsna sümpaatne, aga augusti lõpuks kaovad värvid ära. Ainukesed rohelust lõikuvad toonid on `Rehingold`, juba lõpetav hiina astilbe `Pumilo`ja taamal õitsev kõrgem hiina astilbe, mille nime ma pole veel tuvastanud. Väga väärtuslik sort, mis on täisõies augusti lõpul.
Tagaaias jätkab ülivõimsalt aniisi-hiidiisop ja tema maheda sirelilillaga sekundeerib perfektselt ornazikaskollane hambulislehine kobarpea.
Täna tuleb paariks tunniks telgede vahelt välja ronida ja liivapeenar korda teha. See on uskumatu, milline kasvumaraton läheb kuivalembeste taimede peenral lahti kui tuleb natike rohkem vihma. Kõik tallavad üksteise kukil ja pisikeste kõrvalsibulatena eelmisel suvel minu juurde tulnud 3 mägisibulat on moodustanud 2 suve jooksul lausa oma vabariigid. Lõhnav neitsikummel on huvitav lill. Arvasin varem, et ta ei ole kugi varieeruv. Eksisin. Enne oli mul vanast ajast aias lumivalge, pikemate keelõite ja täidetud keskmise osaga neitsikummel. Eelmisel suvel tõin Räpinast seemnetega kollaste mummude ja kreemvalgete mummude varianti. Nüüd avastasin, et Suvelillekese aiast oli koos taimedega kaasa tulnud veel neljas mutatsioon, kusjuures väga ilus - valge topeltõieline, õie keskosa madalam ja veidi rohekas.
Viljatu kurereha vajab paljundamist. See on lihtne - varred võtavad juured alla. Ongi aeg testida tema varjutaluvust, sest mujal peale varjulise eesaia eriti ruumi ei ole.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
See on armas, kui minu umbrohi millekski ilusaks osutub:)
ReplyDeleteKusjuures, kõige vitaalsemad ja kiirekasvulisemad on ikka need nn "umbrohud". Seevastu,mingi peenem, täiesti perfektseid lumivalgeid pallikesi kasvatav neitsikummeli sort, külvab ennast hoopis väiksema innuga ja ka tema taimed ei ole nii elujõulised.
ReplyDelete