Eesaia taasavastamine

Kaevu ümber kasutuna seisnud viis ruutmeetrit mullamaad saab endale täna uue elu. Kuna eesaia senised prioriteedid muutusid ja siis on siin natuke uusi võimalusi avanenud. Kaevukatusele hakkab ronima sidrunväändik, muu ruumi saavad endale hostad-tulbid-nartsissid, elule turgutatud aedhortensia ja Õekese poolt kingitud imeilus leekivpunane kukerpuu. Kuna ma olen kukerpuude alal suhteliselt võhik, siis ootan määramisega kevadeni ni et praegu ma tema nime öelda ei oska.
Ääre peale (täispäike) peaks ruumi jaguma krüsanteemide ja madalate astrite jaoks. Näib, et tuleb hakata ka mulda segama. Aianurga mõttetu-viljatu liivasuss tuleb segada savise tulnukmullaga ja tempida hobusesõnnikuga...oeh ja siis noppida terve järgmine suvi sealt rohelist kaera välja, aga nu mis teha. Mul pole aega oodata kuni ta laagerdab.
Astelpaju käitus sel aastal hoopis teisiti kui eelmistel suvedel. Ohtra marjasaagi asemel kasvatas emapuu vihmasel suvel palju ilusaid oksi ja lehti nii, et neid väheseid mammusid pidi okaste ja rohelise vahelt lausa välja otsima. Olin üsna äratorgitud kui oma kolm liitrit viimaks põõsast kätte sain. Tegin enda lohutuseks pudelitäie munakollast "Naistekat". Astelpajumahl, mesi, alkohol. Jõuluks laagerdab heaks.

Ilmad on olnud armulised. Päike lõõmas eile nagu suvel. Ehk täna ka...loota ju võib...
Piinlik tunnistada, aga kuna viimane raamatukogu saak oli eriti vilets, siis loen ennast õhtuti magama Kirill Jeskovi raamatuga "Viimane sõrmusekandja". (Ei ole vist vaja mainida, et jah, mina olen see tüüp, kes ühte raamatut mitu korda tavatseb lugeda.:)
Esimene lugemine millagi aastake tagasi oli lihtsalt sigaperversselt põnev kuidas Keskmaa poliitika pea peale on keeratud ja pisiasjadele ma üldse tähelepanu ei pööranud.Teist korda lugedes võtaks väheke kriitilisema hoiaku. Vene kirjanik on kangesti kaldu spioonisaagade poole ja tema esilemanatud vana hea keskmaa kubiseb igas kaliibris hästi kokkumonteeritud vandenõudest. Üllad, uhked, vaprad kuningad, sõjapealikud, haldjaisandad on moondunud salakuulavateks võrku kuduvateks spioonipededeks, kes kõik oskavad karated. Hmh...näib, et ka Mordoris on aastaajad...Seitseteist kevadist hetke Gandalfi, Aragorni ning teiste vaprate ja kaunistega. :).