Päike hakkab hinda minema...mitte, et teda juba nii võimatult vähe näha oleks, kuid niiskusest suve jooksul küllastunud maailm saab siis natukenegi taheneda. Oi, ma ei kujuta ette neid lumekoguseid, kui need rutiinsed vihmad lumedeks moonduvad ja...aga ma mõtlen sellele homme.:)
Täna on täispäike ja plaanis natuke labidatööd.
Eile paraadpeenras täppisrohimist tehes avastasin, et kaunis sügislill `Waterlily` ei olegi loojakarja läinud vaid upitab mulla seest roosat ninakest välja. Oh rõõmu!:) Huvitav, kas oldakse aastaga ka kosunud või ikka ainult üks õis?
Ja teine tore üllatus oli naapoli alpikanni poja üle, kes suvi läbi väga mornilt varjupeenras kükitas ja midagi ette ei võtnud. Nüüd, septembris, on ta elavnenud ja kolm uut lehte kasvatanud.
Veidi tekitasid imestust pisikese roseti kasvatanud topeltõielised kobarhüatsindid, et misse siis olgu? Kas eksitus või ongi kobarhüatsintidel sellised kombed? Lähen otsin kuldvitsatihnikust üles nende algliigilised esivanemad ja vaatan kuidas nemad käituvad.
Karuheinast ei saagi praegu sotti, pisi-pisikese rohututi lehed on kollaseks läinud...on see sügise pärast või hüvastijätt? Aru ma ei taipa...mina siin suisutan suu juures, aga kusagil Põhja-Ameerikas kasvab ta võsas nagu meil angervaks...Päris naljakas oleks näha kuidas keegi võõramaa aiahoolik kusagil Austraalias angervaksa poputab ja rõõmustab, et näe, suve jooksul kasvas sentimeetrike...:)
Aga jah, seegi kuulub selle aiatõve juurde...võõramaa taimede oma peenrasse kodustamine.
Paraku, kõik alati ei õnnestu. Mõni kas jääbki metsa poole vahtima või võtab külm ta lihtsalt ära.
Ja "tibusid" loetakse meil kevadel.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Ma arvan, et enamus taimi ei hukkugi meil külma tõttu. Kui neile ei sobi meie pakutavad kevadsuvised elutingimused, näitavad nad mineku soovi juba varem, sest nigel ja kiratsev taim pole niikuinii elujõuline.
ReplyDeleteMinu teada mingid kobarhüatsindid tekitavadki lehestiku juba sügisel. mul ka ühed, aga ei mäleta, millised täpselt.
ReplyDelete