Eile pidas ilma. Mis tähendas seda, et kõik see kuiv päev see tuli ära kasutada. Ei tea millal jälle saab ilma vihmata aeda teha. Tegin siis südamest. Pärast nokitsesin Printsessi aias ka. Õhtuks oli selline tunne, et keegi on mu koibadega väga palju maad maha käinud ja kätega ei tea mida teinud.
Seevastu võib nüüd niipalju rahule jääda, et sibulad on maha pandud, Vaates ei sõtku keegi enam kellegi varvastel (kuni järgmise suveni), uus kaevupeenar on valmis, kiviktaimla ei vaja enam kõpitsemist ja suvel ruumipuuduses siia-sinna istutatud kõrged priimulad on suurte vahelt välja kolitud. On jäänud veel tagumine nurk, aga Hollandi jalakat vastu talve kolima hakata pole tark tegu ja las see Herbstfreude õitseb kah oma õitsemised ära, kevadel aega kolida küll. Muus osas oleks nagu isegi ok...kuigi Maiden`s Blushi jaoks avanes võimalus saada päris oma boks kaevu kõrval, sest peenras on ta kõik talle antud volitused ületanud. Ma mõtlen hea elu peal võsundite siia-sinna saatmist. Tegelikult tähendab see seda, et ma hakkan kohta ette valmistama tulevase budleia jaoks. Et saaks nii külmakindel nagu lavendlivõsagi. Külvan ise seemnest, kasvatan oma kombel ja testin ületalve pidamist.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment