Uurisin millise maitsega "naistekas" juba on ka. Likööri kohta oli üsna...hmh...krõbe. Kuna maitset saab tempida, siis panin kuni pudelikaelani suhkrut juurde ja ikka see loksutamine. Selle jabura joogi mõte on sündinud kunagisest Tutti-Fruttist (viina ja suhkrusegusse hakati alates kevadest poetama erinevaid hästi küpseid marju - maasikaid, tikreid, muulukaid, sõstraid, jõhvikaid, pohli. Pärast maitses ikka nagu mustsõstraliköör, aga sellest polnud midagi:).
Nüüd hoian pudelit külmkapis, sest mingi väike korgilükkejõud oli sees. Aga kui läbi kuumutada, siis pole jälle see. Istugu parem külmikus.
Täna korjab Suvi viimased klaarõunad seelikusse ja hakkab suvemaale ära minema. Troonile asub Sügis. Kui väikest kokkuvõtet teha, siis oli see selline püsikute liigirohkuse sügavuti avastamise suvi. Ja Vaate märkamatu sünd, sest nüüd on TA olemas. Hoolimata pidevatest uustulnukatest, ei tekkinud suve lõpuks "taimelao" sündroomi, sest tänu ära läinud materjalile said uued kohe endale sobiliku koha. Mõnes mõttes ka aia korrastamise suvi, sest Vanaraud ja Koli läksid minema. Asemele tuli Ahjuküte, millele mõtlemine annab mõnusa kindlustunde.
Globaalse soojenemise jutud ja arktilise jäämütsi kiiret kahanemist näitavad fotod pole üldse midagi toredat. Kliima on heitlik. Seda ei oska isegi ilmauurijad ennustada milline tuleb järgmine suvi...või talv. Sügisega on natuke lihtsam...koerliblikaid lehvib igal pool - tuleb vist kirju.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment