Krabistab...

Akna taga krabistab...kesse seal on?...vihm, ikka vihm.:)
Nii on see tavaliselt olnud, kuid täna varahommikul ei krõbistanud vihm, olid hoopis hõõguvad silmad ja nende taga naabri kass Pätu.  Kuna ööd aina jahedamaks lähevad, peaks kassid, need sooja armastavad olevused, tuppa elama minema, kuid tegelikkuses toimib see ainult poolenisti. Proua Muri on tõepoolest tuppa kolinud, Pokumehe arvutitooli anastanud ja kasutab kogu oma nurrsharmi, et teda sealt ometi minema ei löödaks. Härra Tibu on endiselt vabatmees. Tuleb, sööb kõhu täis ja läheb jälle. Nagu oleks õues mingi kummipael, mis kassi õhtul jälle välja veab. Olgu see ilm siis niitahes rõske ja kõle kui jaksab. Temal on väljas tegemist ja lastagu palun...Kehitasime õlgu...nagu härrad soovivad. Läks ja kadus pimedusse. Täna hommikul vupsas Tibu kähku tuppa, kõht oli kole tühi, mõnus soojus niitis seekord lausa jalust ja meie muhvloom kukkus voodijalutsisse suleteki orgudesse ära. Aga köögiakna taga krabistab keegi, vahib pika pilguga aknast sisse ja ei saa mitte aru, kuhu see tema kompanjon kadus. Pätu, see va sinder, luusib ümber maja ja kutsub mede loikamit jälle välja.:)
Kuldne sügis hakkab ümber saama, aias on veel värve, kuid metsad-võsad on juba hallid ja raagus.
Eile oli juturaamatu huumor.:) Olen nädal aega lugenud paksu klotsi "Teekond", mis räägib maad tabanud viirusest ja sellest kuidas inimkond sellega kohaneda võtab. Üsna hästi kirjutatud stoori, aga raamatu viimane veerand hakkas kuidagi imelikult venima. See polnud veel kõik. Raamat lõppes lausega: "Siis adus ta selle tunde puudutust, külmajudinat, mis ta seest läbi volksas: varsti juhtub midagi."
Kasvõi nuta, raisk! Või imesta või misiganes. Paksud ja suhteliselt loetavad raamatud ei tohiks mitte kunagi sellise lausega lõppeda. Kusjuures kusagil pole keegi mitte midagi iitsatanud võimaliku järje ilmumisest. Ja ongi nii, et loed ennast põnevasse kohta ja siis tõmbab kirjanik vaiba alt ära!
Aga muidu on veidi juba kaamos. Unepuudust ei ole. Peaks ingverijuurikat ostma ja lohejooki tegema.