"Öölendajad"

George R. R. Martini "Öölendajad"  räägib fanaatilisest teadlasest, kes kogub kokku kamba omasuguseid veidrikke, rendib laeva ja siirdub süvakosmosesse jahtima ühe iidamast-aadamast ilmaruumis ringi kolistava müstilise rassi jälgi. Legendid nende olevustega kohtumistest on vanemad kui inimkond, kuid ekspeditsiooni juht arvab, et on leidnud otsingutes oma elumõtte.
"Öölendajad" on veidike kummaline alus - laeva kaptenit keegi reaalis näinud ei ole, ta suhtleb reisijatega  läbi hologrammi ja suurest reisiigavusest hakkab meeskond kahtlema kas ta üldse ongi olemas...ja paljudes teistes asjades. See pole hea.
Tee on pikk ja reisi jooksul juhtub nii mõndagi, meeskonna nutikamad pead hakkavad aru pidama, mida küll ette võtta, et eluga pääseda, kuid on juba hilja.
Kirjaniku kaledasüdameline stiil ei kaldu ka siin hetkekski valitud kursilt kõrvale. Lugu lõpeb...hmh...stiilselt Martinlike stseenidega kaalutus salongis kallite meeskonnaliikmete hakkliha vahel hõljuva naispeategelase ja teda ründava kahe laiba vahel, kelles on veel täpselt niipalju elu, et tappa. Stiilne, lakooniline, hea.