Süvenevalt sügisene

Kui metsi vaadata, siis on enamus lehtpuid juba raagus. Aias värvuvad tasapisi karvane viirpuu, kõrge jaapani enelas ja kaselehine enelas. Öökülmu pole veel olnud, aga tõin tsümbiidiumi sisse ja panin ülakorruse jahedasse tuppa. Ta on sügisepoole kasvatanud ühe uue punga, aga kas see võib ka midagi õietaolist olla? Pole aimugi. Eks aeg näitab. Tsümbiidiumide füsionoomia on esialgu täiesti tundmatu.
Peenras pistavad ninaotsakesi välja Milda sügiskrookused. Põnev liik, mul ei ole neid varem olnud.
Sügislill `Waterlily` näeb imeline välja. Nagu mingi eksootiline kogum lopsakaid roosasid tundmatuid õisi kesk pori. Mõdrikult toodud lumivalge sügislill jätkab õitsemist nagu poleks koduvahetust olnudki. Ka temal on mingi eriline omadus end porist mitte määrduda lasta. Muidu on oktoobri kohta mõnusalt soe, lursslilled saavad uhkelt õitseda ja ka tagasihoidlikumad madalad astrid  on õienuppe avamas. On hiliste kukeharjade ja krüsanteemide ajastu. Järgmine nädal lubatakse öökülma.
Uljas õitsemiskavatsusega liilia on sirgunud veelgi ja viimane aeg on ta potti istutada ja tuppa tuua. Kui neid oleks palju, siis ei viitsiks jamada, aga ühe vaataks ära küll, et mis tõugu ta on, et sedasi anomaalitseb.
Talveaed on nii tihedaks läinud, et viisin mõned korduvaõielised töö juurde. Puhas luksus - terve ruutmeeter lumivalget laia aknalauda, vaja see ju siva täis panna. Muig, ma olen tõesti nagu viirus.:)