Friday, October 26, 2012

Lumi

See on tõsi küll, et talv tuleb alati ootamatult. Ei mingeid ähvarduspoose või erilisi jäänõeltest krigisevaid tuuli. Piisab ilgest ilmast. Täna hommikul oli maa valge.
Juba eile õhtul olid kassid elevil...vana tark proua Muri tegi kõik, et tuppa sooja saada ja Härra Tibu trügis välja. Ma võin pakkuda, et läheneva lumesaju, tormi või millegi sellise seiklust meenutava asja pärast, aga kuna siin majas on ennemgi köhivaid kasse nähtud, siis ei tahtnud hästi lasta. Küll ta kibeles, ma ei teinud väljagi. Mida ööseks tormiga õue, loll kass! Õhtul hilja tegi Härra Tibu Pokumehele suuri haledaid silmi, hoidis rõduukse juures jalgu risti ja WUH! läinud ta oligi.
Täna hommikul joosti Pätuga lumes käkaskaela ja hüpeldi üle üksteise. Mehed.
Isegi sööma ei tulnud meie lumekass hommikul. Ja kui lõpuks tuli, siis tahtis jälle õue. Laskis tormituulel kasuka vastukarva puhevile puhuda ja ise oli nii metsik, nii metsik...Vähemalt üks olevus kes selles õudses lumes ometi midagi ka positiivset leiab.:)
Lähen vaatan mispidi peaks nendele lumme mattunud jorjenitele nüüd lähenema. Ülesse tuleb nad ju ikka kaevata või mis.

No comments:

Post a Comment