Mõdriku sügis.

Kuskil siin sai ükskord varem öeldud, et minutaolised väikse krundiga aiahoolikud peaks poolest suvest hoopis koduarestis istuma, või vähemalt madalat profiili hoidma, aga no kussa Mõdrikule siis minemata jätad. Ei ole võimalik! :)
Ja nõnda siis saigi juba eelmine päev rohe- ja muu kaubavahetuse kraam kõik kenasti valmis pakitud.
Tasakaalu mõttes on see väga hää nähtus - üks asi läheb ära, et teha teisele ruumi.:)
Hommikul polnud muud kui läbi vihmapladina asjad autosse ja minekit. Lakkamatud vihmad on meie märjal laiuskraadil saanud juba nii pärisosaks, et ei sega taimevahetust, poodlemist, ega miskit.
Pererahvas oli kohvi keetnud, kooki teinud ja telgikatus kaitses vihmasabinate eest. 
Niisugune muhe pühapäev omasuguste seltsis. Tohutult positiivne elamus kõige selle rohelise melu näol, kust kostis hõikeid: ...kelle teelehed siin on?...mädarõigast on üks veel (loomulikult polnud see mingi tavaline mädarõigas:)...kes tahab kaunist astrit...Kes on Ülla, Üllale on pakike...kes õunu tahtis, kotid on värava juures?...lähme nüüd uutega labidaringile jne. Ja lahke perenaine läks uutega labidaringile, kus üleliigsed madalate astrite ja veel mõnede vitaalsemate juurdekasv harvendatud sai ja endale uued kodud leidis.
Vahepeal võis taimemüügiplatsil ringi uudistada (võrreldes linnapoodidega absoluutsed sõbrahinnad:) ja taimevalik kollektsionääridele vägagi mokkamööda. Suvel oli suur töö potistamise osas ära tehtud ja müügiplatsil leidus jälle värskeid asju.
Mõlgutasin endamisi, et minutaoline ostab tegelikult ju nime. Praegusel ajal on püsikupott tihtipeale juba pealseteta, mullast paistab heal juhul pungake või varreots kui sedagi (ja välimus polegi üldse tähtis), aga nimelipik on küll ülimalt tähtis. Ja nimed olid seal põnevad...:)
Aiahoolikute voolus oli kohale tulnud muidugi ka "normaalseid" inimesi, kes uudistasid näiteks brunnerapoegi `Jack Frost`. Tegin juttu, et see kasvab ruttu ja tal on imeilusad hõbedased lehed, kas õitseb ka, jah isegi õitseb, aga õied pole olulised...mismõttes pole õied olulised?...noh, et lehtdekoratiivne...???. Õied pole olulised, mis imelik jutt... :)
Sel aastal olid viirpuud nii paksult marju täis, et maapind lausa punetas.
Pärast jätkus botaaniline ringkäik ja afterparty järgmises koduses botaanikaaias. Pikk sõit, kauged otsad.
Ja vaikne tänu meie headele kaasadele kes kõik naiste rohekäigud heatahtliku rahuga ära taluvad.:)