Kostab Augusti samme.

Ega ta tulemata jää. Rohutirtsud juba urravad, jalglehe viljad on valminud ja astelpaju kasvatab usinalt rohelisi marjamügaraid. Kurdlehine kibuvits on eelmise aasta retsistutusest (vale aeg, põud ja koera tallamine) üle saanud ning kasvatab kõike seda mis eelmisel aastal kasvatamata jäi. Marjad tulevad otsa vaid ühel taimel - kõige tugevamal. Võtsin erilise tähelepanu alla ka kevadadoonise. Kuna tegemist väga huvitava taimega, keda ammu ihaldatud, siis ei tahaks mitte, et ta sobimatu elukoha pärast otsad annaks. Tõstsin ta maja otsapeenrasse, kus on palju valgust, sest roosid, liatrised ja muud maltsad kippusid talle kuivas peenras kangesti pähe istuma. Pealsed on küll kollakad, kuid nägin sümpaatseid mahlaseid pungi, mis viitavad soovile siiski kestma jääda. Samuti oli taim täiesti rahuldavalt juurdunud, tõstsin hästi suure mullapalliga ümber.
Täna või homme peaks õie avama ämblikuõieline päevaliilia ja pargiroos `Ritausma`. Praegu paistab `Ritausma` õieotsake juba välja, aga liilia varjab oma saladust. Öine pauguga vihm kastis maa sümpaatselt ära ja ma ei pea seda enam ise tegema.
Täna on plaanis abitööd ja rodo istutamine objektil ning hommikupoole riiuli peitsimine, mis on väga nauditav tegevus. Viimaks ometi see kauaoodatud riiul garderoobi, oh, ja teine veel tuppagi. :) Võiksin kasvõi igal hommikul riiuleid peitsida.:)Ja kui ilus! Mõlemad väga ilusad.
Tütar vaatas natuke kadeda pilguga me teise riiuli valmimist ja minu õndsat ilmet, ohkas ja ütles: "Ma räägin juba kaks aastat oma mehele, et ta teeks ometigi ühe raamaturiiuli."
"Ainult kaks, oi, ei kahega küll veel ei saa," arvasin mina.
"Te olete kõik ühesugused," ütles Pokumees.