Südasuvi

Väga palava päeva kastejahe hommik. Ööseks paokile jäänud õueukse vaibale on tänumeeles toodud and. Seal lebab väike rasvane karihiir. Keegi majalistest on öösel pidanud eduka jahi ja soovib, et ka meil karv ikka läigiks.
Mesilastel on peakorje alanud, aias võtab paduõitseng ka tasapisi tuure üles.
Täies ilus on suureõieline tõnnike, sidrunkollane päevaliilia ja harilik murulauk. Väga ilus kolmkõla. Kohe, kohe lööb roosa õiepilgari lahti nende taga kasvav vanaroosa astilbemätas. Sel aastal paistab harilik elupuu `Rheingold` vaevu kuldse piimalille tagant välja, aga järgmisel aastal peaks pilt juba parem olema. Ilusad ümarad mõlemad.
Pargiroos `Maiden`s Blush`avas oma õied. Võib täheldada kolme faasi: beebiroosad postkaardilikud õienupud, lameümar tihe beebiroosa lõhnav täidisõis, mis hiljem päikeses peaaegu valgeks pleegib. Kui roosipõõsas eelmisel suvel veel ümberistutamist põdes, siis sel suvel on ta taibanud, et kasvab otse vana kompostihunniku koha peal. Oi neid huilates taevasse tõusvaid vesivõsusid! Kõrval elutsev kuldsõstar teeb sama.
On viimane aeg lauk sealt kahe suure pitsitusest päästa.
Eelmise aasta pargirooside pistoksad teevad ainult rõõmu. Loodan juuli lõpus näha ka mõnda õit.
Aniisi-hiidiisop õigustab oma nime. Väikesest tagasihoidlikust puhmikust on sirgunud meetrikõrgune ohohhoo, mis kasvatab endale veel mõnekümnesentimeetrised õiepöörised. Ja seda kõike näruselt lahja liivmulla peal. Muljetavaldav.
Tammun jalalt jalale ja ei jõua ära oodata kohe-kohe avanevat iirist. Ta peaks olema see üks traditsioonilisemaid, see liivakarva, aga ikkagi põnev.:)
Ja siis veel et...täna tuleb esimene mesi!:)