On niiske ja soe. Eileõhtune sadu küll veidi leevendas leitsakut, kuid täna hakkab päike jälle kraade üles kruvima. Aias laua all elab kolm pisiperet ja maja seina ääres üks selline, kellelt võib koondamise ajal juba ühe kärjetäie Saku mett saada. Kas tõesti ka meie kollased korjavad seda naljakat vedelat lillearoomiga asja? Kusjuures, see pole üldse paha, lihtsalt ta ei vasta korraliku kodaniku ettekujutusele milline peab olema üks mesi. Ei pea vist mainima, et selle lahterduse järgi kuulun ka mina korralike kodanike kilda.:)
Sel suvel on väga palju herilasi. Isegi imikut ei saa vabalt toas lahti lasta ilma et ta maast leitud herilasega maiustama ei hakkaks. Õnneks oli see juba varem parematele jahimaadele lennanud. Sellegipoolest võttis piigal nutu lahti. Nõeluda surnud herilase käest ei saa, aga maitse kohta ei oska öelda. Võibolla on tõesti nii halb, et ajab nutma.
Ämblikuõieline liilia ikka veel ei õitse, sellegipoolest tean ma peensusteni milline ta välja näeb. Netist väljaotsitud piltide pealt. Huvitav, kaua võtab aega ühe liilia õie lahti minemine? Vist juba nädal ootuse tähe all.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment