Vilus näitas meie kraadiklaas täna üle 30 kraadi. Pisteline põgus uustulnukate kastmine on muutunud süstemaatiliseks. Igal hommikul ja õhtul olen ma tund aega proua Vihm. Kes vett saab, see kasvab lustiga. Kes on suured juured kasvatanud ja peab ise hakkama saama, see õitseb kiiresti-kiiresti ära, viskab õied maha ja teeb näo nagu poleks midagi olnud.
Pargiroos `Maiden`n Blush` oli põuaga pahur ja õitses vähe. Muidugi kasutas ta lõviosa jõust ka uute võrsete kasvatamiseks. Eks järgmine suvi ole näha, kas müüt temast vastab tegelikkusele? Mul kiiret pole.
Istutasin täna deutsia maha. Roosakasvalged topeltõielised lopsakad lõhnavad õiekobarad. Põõsastest vist tõesti kõige ilusama õiega. Kuna tegu külmaõrna olevusega, siis valisin talle tuulevaikse päiksepaistelise koha lavendli ja sulgja stafülea vahel. Kui need on seal vastu pidanud, siis peab tema ka.
Eile oli Pärnumaal lauluõhtu Mari-Anni sünnaga. Vanade tammede võrades oli kõrvuk-rätsu pesitsuspaik. Õhtul kobisid pojad pesast välja ja muutusid häälekaks. Pimedusest kostis umbes niisugust häält nagu võiks teha mingisuguse tumeda minevikuga hiiemäe kummituskiik, mis suure kaarega hääletult läbi õhu vuhiseb ja kõrgel üleval ikka ja jälle teatud punkti jõudes "kääks!" teeb.
Sunday, July 11, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment