Ostsin kevadel Hortesest laikelluka seemned. Panin maha, kastsin hoolega ja jälgisin iga päev harda huviga tõusmete arengut. Nad tärkasid, olid elujõulised, kosusid, kasvatasid midagi õisikuvarretaolist...odot, kas nagu vara ei ole või ja laikelluka õied ei paikne üldse sellisel varrel...ja mida kuradit!...lehed ei ole laikellukal ju...aga ma ei tea millised lehed laikellukal on. Vähemalt, kurat, ei ole nad sellised nagu on suure teelehe omad! Ja kui nüüd täna esimene õisik ka avanenud oli, siis sain teada, et olin terve kevade hardalt jälginud kuidas umbrohi peenral areneb. Maast üles tõmmatud suure teelehe taim sarnanes üks ühele peenral laiutavatele "laikelluka" taimedele. Ei taha ju uskuda midagi sellist. Ikka mõtled, et ehk on sarnased lehed jne. Igatahes ei ole ma üldsegit enam see heauskne seemneostja kes varem.:)
Ja veel sain ma täna teada, et tradeskantsial on rammusal maal palju suurem õis ja et see lõhnab nagu kannike. Üks äraütlemata sümpaatne taim.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment