Ma tean küll, et parem kui ma sinna ei läheks. Isegi ukse pealt ei vaataks. Isegi üle aia poleks vaja, sest nurjatu silm näeb ka sealt ära mida veel kodus pole. Ja siis jalad viivad ja. Eile juhtus see üle hulga aja jälle. Vajan jälle kive mulda ja suuremat aeda.
Nüüd on meil imeilusate õitega iludus kare deutsia `Plena`, hostad `Praying Hands` ja `Blue Mouse Ears`, jaapani enelas `Firelight` ning harilik ebajasmiin ` Aurea`, kes saab aukoha peatrepi kõrval.
Ebajasmiini istik oli küll niruvõitu, aga ma arvan, et sügiseks ei tunne teda enam äragi.
Eraldi privaatplatsil ja hüvas kompostmullas peaks ta ruttu müügiplatsi vintsutused unustama.
Objekt 1 hakkab valmis saama, on jäänud veel viimane lihv, mis saab teoks esmaspäeval. Väga palju kive liiva ja mulda.
Aias on saabunud põud. Ka kõige vilumate aianurkade elanikud vajavad kastmist.
Hoolimata kõigest kuivast on naabri juurest tulnud siberi kontpuu oks juurdunud. Lõikan oksa emapuu küljest lahti ja jään põnevusega uusi külaskäike ootama.:)
Täna avas esimese õie Vanaaegne roos. Kutsun teda nii, sest tema nime ei tea. Pistoks pärines umbes viiekümne aastase roosipõõsa küljest ja sort on täiesti haiguskindel.
Õues on varjus pluss 28 ja töötegemiseks on seda liiga palju. Kobisin tuppa siestat pidama. Toas tundub hästi jahe, kuigi on pluss 27.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment