Viies mesi

Kuna Poku selg ikka veel streigib, siis panin eile "suure valge jänese kostüümi" selga ja olin mesilas abiks. Tegin transat ja andsin asju kätte: suitsik, vii see kast minema, too tühje kärgi, hoia katust, ära värise, nad ei tee sulle midagi, anna liistud, hoia kinni, lase suitsu jne. Huuh! Kuigi ma olin korralikult polsterdatud (kummikud, kindad, kostüüm, mask), kiskus siiski mõte vägisi e peale, kes heast adrenaliinist lugu peab. See siin oleks midagi e jaoks. Ja eriti nörritav oli see, et kõige raevunumad valvurid tiirutasid minu pea ümber, mitte Pokumehe pea ümber. Täiesti loomulik ka, sest ma eritasin oma paksu polstri all ohtralt higi ja koos sellega umbes sellise sõnumiga feromoone: kardan, olen paha peal väljas, tahan koju ema juurde. Mul istub see mesilasefoobia ikka üsna korralikult sees. Arvan, et selle vastu aitab üks korralik nõelumine ja seoses sellega ka teadasaamine, et "misse sitt ikka teeb". Ega enne üle ei lähe. Kusjuures eristasin ka rünnaku olemust. Esimeste tarude juurest sain ma pea ümber kolmest kuni neljast mesilasest koosneva satelliidisüsteemi, mis koos minuga sujuvalt ka auto juurde ja tagasi liikus. Nad lihtsalt undasid kurjalt, aga lähikontakti ei tekkinud. Neljanda taru juures täheldasime huvitavat fenomeni. Tarus elasid kollased mesilased, kes olid väga tigedad ja ei piidunud enam ähvardamisega. Vastu võrku ja kübarat hakkasid käima ühemõttelised popsud, mida vääriti mõista pole võimalik. Õnneks olid abilise kohustused enam-vähem lõppenud ka ja ma võisin ohutsoonist minema kobida. Mõtteid tekitas see, et ka enne elasid neljandas tarus väga kurjad mesilased. Ja kollaste leebus on ju lausa legendaarne, nii et raevunud kollaseid oli lausa absurdne näha. Midagi on lahti selle taru asupaigaga. Kas tõesti veesoon?
Kas tõesti mõjub selliselt mesilastele? Vastuse küsimusele saab järgmisel suvel.
Viienda mee maitset ei ole veel testinud. Panin purgid eile õhtul küll tarude järgi ritta kuid maitsmine jäi tänase peale. Mekkimise jaoks oli eile lihtsalt liiga palju mett. Paistab, et selle suve plaan tuleb täis. Kevadeni pidas vastu kuus taru. Ühes hukkus ema ja see nõrgaks jäänud emata pere pandi teise tarusse lisatööjõuks. Täie vungiga hakkasid mett korjama kolm peret, veidi aitasid kaasa ka kaks pikaldasemat, aga võrreldes kolme tööka perega ja eriti kollastega, jäid nad saagikuselt kaugele maha.