Mesi III

Kolmas mesi eile pärastlõunal oli senimaitstud meedest kõige heledam ja maheda kumariini järelmaitsega. Millelt see võib olla korjatud? Pokumees arvas, et vaarikas. Vaarikamesi on hele ja vedel. Kas tõesti kumariini aroomiga? Ma pole kunagi vaarikaõisi nuusutanud. Ja maarjahein mis taimedest kõige rohkem kumariini järele lõhnab, ei sisalda kõrrelisena ju ometi mingeid nektarimahuteid. See taim, kellelt nad ühte liiki mett palju korjavad, peab massiliselt õitsema. Kõik kolme taru poolkärjed sisaldasid ühe maitsega mett. Kolmes suures kärjes seevastu oli aga niisuguse maitsega mesi nagu esimesel meevõtul.
See oma mesila mee maitsete erinevus on tohutult huvitav.
Maal vanaisa juures väga ei mekitud. Mesi oli mesi. Suve oma oli hele, sügise oma tumedam ja paksem. Kõik valati suurtesse piimatünnidesse segamini ja viidi kokkuostu.
Ainuke, millega eriliselt maiustati, oli võilillemesi. Seda varus vanaisa vahel oma kappi. Eriti maitsev oli 4-5 aastat seisnud ja hapuks läinud võilillemesi.
Räägiti unistamisi ka pärnaõiemeest ja kanarbikumeest, aga pärnasid maal kuskil läheduses ei kasvanud ja soo oli kaugel.
Vanaisal oli 15 taru. Tolle aja mesilased olid suured ja kurjad. Kuigi mesipuud asusid majast ligi 50 m eemal, ei olnud meevõtupäeval hea mõte minna ilma maskita õue tolgendama. Tavaliselt ootasid nad kambakesi esiukse juures kuni õhtuni.