Monday, July 5, 2010

Pätu

Pätu muljus ennast hajameelselt läbi suure valge kivimaja elupuuheki ja vaatas mulle resigneerult otsa "Is-sand, veel üks inimene, kas te ei näe, et ma olen puhkusel."
Pätu piiritut kassiväärikust häirisid mõnevõrra tema selja tagant kostvad mudilaste hõiked: "Pätu kussa kadusid, Pätu, tule tagasi, Pätuuuu!"
"Teil on siin nii vaikne", ütles Pätu. "Ja mis peaasi, rahulik,"
Tal oli ilus must kuub valge maniskiga ja kenad lontis kõrvad.
Heki tagant kostis mitmehäälselt "PÄTUUUU!!!!"
"Teate, ma olen esimest korda maal ja..." Pätu kraapis liiva sisse kena väiksese augu ning soristas selle süvenenult täis. Alles nüüd kadus see kurd tema laubalt ja Pätu avas vabanenult pintsaku nööbid...ehk siis viskas ennast soristuspaigast viisakas kauguses liivale pikali, et natuke kikerdada "Teate, suvi, see on...puhas kaif..." ja Pätu püherdas mõnuga oma tõupuhta must-valge kasukaga tuha-liiva segus.
Oli näha, et sellele kassile on õues kõik uus. Ta püüdis muidugi kõigest hingest jätta elukogenud kulgeja muljet, aga igal sammul kostis "ämbri kolinat".
Kogenud kulgejad ei käpata ristikheinaõiel oma asju ajavat mesilast, ei vahi teisi kasse nagu tulnukaid (ka Muri ja Sass ilmusid külalisega suhtlema), ning omavahel öeldes, ma pole näinud ühtki näugamit, kes suudaks huvi tundmata mööda minna Moussini naistenõgesest. Sellel taime vastu tunnevad kõik kassid iselaadi sümpaatiat. Nad ei talla just himust lämbudes selle peal (nagu nad teevad aktiniidiaga), kuid natukeseks lehti näkitsema peatub viimnegi põmmpea.
Pätu möödus naistenõgesest täiesti külmalt ja hakkas selle asemel hoopis kukeharjades nuuskima.
Möödus kaks päeva.
Täna hommkul hüppas Pätu nõtkelt aiale ja lakkus oma valget maniskit juba nagu tõeline kass (see tähendab, tegemata numbrit, et ta istub vaid 2 cm laiusel ebamugaval aiaäärel.
Pätu silm säras.
Natukese aja pärast kostus peene valge maja juurest karjatus "Aaahh!"
Ja siis läks lahti. "Vaata mis tal on!"
"Pätu, lase see kohe lahti!"
"Issand, see on elus!"
Kostis rabelemist ja kolinat, uuesti karje, aga samas astuti ka otsustavaid samme "Pane rõduuks kinni, ta läheb sellega...oh, persse!"
No mis teha, kass on kass. Hoolimata lontis kõrvadest, lömmis ninast või sinisest karvast tahavad nad kõik toiduga pisut mängida. Ja eelistatud kohaks on ikka kas diivan või köögi laua alune.:)

No comments:

Post a Comment