Kratti saab osta (sügisel nad ei maksagi kuigi palju), kodus teha (üks suur kratt jagatakse kaheks), mõnikord tulevad nad lausa ise õunapuu otsa või kuuseheki sisse, kus neid siis on ajutises peataolekus üsna hõlbus kinni püüda. Keskmine noor kratt kaalub alguses umbes 2-6 kilo, kuid võib soodsate elutingimuste korral kasvada kuni kümnekiloseks.
Kratti saavad edukalt pidada vaid need kodanikud, kellel on palju kannatust ja kes on kratist ka huvitatud kui olevusest, mitte pelgalt ainult tema toodud saagist. Pahas tujus olev kratt võib oma peremehele või tema naabritele ka kallale minna ja see ei ole enamikule inimsetest vastuvõetav. Kratil peab olema tagatud hea tuju, soe tuba, alati puhtus majas, katus peakohal ja salved saagiks ette valmistatud. Kratt võib ka haigeks jääda, vajada toiduabi või külma eest kaitset. Kõige selle eest hoolitseb kratipidaja.
Terve ja tugev kratt tegutseb suveti varavalgest kuni hilisõhtuni. Ta tassib arutul hulgal kokku taimenektarit, õietolmu, puuvaiku ja muudab selle siis meeks, suiraks, propoliseks. Palavatel suvepäevadel (nagu eile ja täna) võib suuremat soti kratt päeva jooksul tuua ligi 6 kilo toormaterjali. Kõik sellest muidugi peremeheni ei jõua, sest lõviosa kulub krati enda energiavajadusteks, kuid niisuguse krati omanik või sügisel tõenäoliselt lausa puhta mee vanne võtta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment