Tõusen soojast voodist. Kuum kohv. Elementaarne. Külma ei kujuta hästi ette. Äkki peaks?
Edasi hakkab tasapisi unenäoliseks kiskuma. Kell tiksub - temperatuur tõuseb.
Kell 10 on juba vilus 31 kraadi. Võtan vihmaveetünnist sooja vett ja lähen kastan naabri pihlaka ära (et see juurdumine ka nii sandi aja peale sattus).
Ammutan veel sooja vett ja kastan ka meie aia asukaid. Muld on soe, varjus on soe ja mittevarjus on veel soojem. Tunni ajaga tõuseb kraadiklaas veel ühe pügala võrra. Tuul. Ka see on soe. Pluss 33. Loobun riietest ka päeval. Koer kaevuks poole tunniga sügavale maasse kui tohiks, aga on leidnud endale jahedat urgu meenutava prao kuudi ja kiviaia vahel kuhu päike ei ulata. Hajameelsus tõuseb koos kuumaga haripunkti. Püüan söögi tegemise ajal köögis viibida, sest kaks ebaõnnestunud eelmist katset süüa teha on näidanud, et kui vähegi eemalduda, siis kõrbeb kõik põhja.
Telefon läheb lolliks. Huvitav kas kah sooja pärast? Nupud ei tööta ja kui töötavad, siis oleks parem kui nad seda ei teeks. Panen telefoni külmkappi. Mõtlen natuke, teen kolm liitrit morssi ja panen ka selle külmkappi.
Mõtlen, mida veel võiks külmkappi panna.
Pluss 33. Tegelikult on imelik toas istuda kui on käes see kauaoodatud suvi ja helesinine taevas (koos intensiivselt kuumust ergava päiksega). Lõunamaadel on ju kogu aeg palav ja ikka elu käib. Otsin midagi mis võiks sobida turbaniks. Mõtlen natuke ja kastan selle märjaks. Ikka on soe. Õue küll ei tahaks minna. Isegi turbaniga mitte. Helistaks sõbrale. Võtan telefoni külmkapist välja ja uurin selle nägu. Ikka ei hinga. Ka korduvad elustamiskatsed ei anna mingeid tulemusi. Aga kuus aastat eluiga polegi paha ühe telefoni kohta.
Vähemalt ÜKS ASI, mis ei ole palavusest. Või siiski? Igatahes on ta nüüd kutu.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment